1. Miks tekib kondensvesi klaaspaketile?
1.1 PVC-akende ventilatsioon
Väide, et plastaknad tekitavad peavalu on ekslik, sest tegelikkuses on halva enesetunde põhjuseks akende vahetamise järel ruumis tekkiv õhupuudus, kuna kvaliteetsed aknad välistavad välisõhu iseeneseliku sattumise siseruumidesse. Seega ruumide õhutamine on üsna aktuaalne teema, mis on tihti lahendatud akende sees asuvate tuulutusklappidega. Tuulutusklapiga aken kaotab soojapidavuses, kuid seda probleemi aitab lahendada mikroavanemine ehk tihendituulutus. Mikroavanemise korral avaneb aken tuulutusasendis kõigepealt ca 5 mm, tekitades raami ja lengi vahele prao. Mikroavamine realiseeritakse sulusega ja see ei ole aknal nähtav. Loomulikult sõltub ventileeritava õhu hulk ruumis avatava aknaosa suurusest. Mikroavanemise või siis tuulutusklapi kasutamine on mõeldud tasakaalurõhu loomiseks ehk ruumi piisavaks õhutamiseks.
Uued toodetavad plastikaknad on kõrgete isoleeromadustega ning vajavad õiget hooldust. Peale uute akende paigaldust võivad puuduliku ventilatsiooniga ruumides tekkida välisseinte nurkadesse veelaigud või hallitus. Viga ei seisne – nagu tihti kahtlustatakse – väljast sissetungivas niiskuses, vaid on põhjustatud seestpoolt tuleva niiskusega. Sageli halvustatakse uusi aknaid just õhu läbilaske võime pärast. Vanadel halvasti sulguvatel akendel on loomulik õhuvahetus, kuid uutel see puudub. Õhk sisaldab suurel või vähesel määral veeauru. Veeaur on nähtamatu, kuid võib siiski temperatuuri ja rõhu toimel uduks või pilveks muutuda. Õhutemperatuur määrab veejuurdevõtuvõime õhus. Üks kuupmeeter õhku võib temperatuuril 20°C kuni 18 g ja temperatuuril 0°C kuni 5 g vett juurde võtta. Kui õhu küllastusaste on saavutatud, kondenseerub nähtavalt niiskus külmadele seintele, nurkadesse ja panipaikadesse. Eelkõige on ohustatud madala temperatuuriga ja kõrge õhuniiskusega ruumid. Õhuniiskust on raske täpselt määrata. Toidu valmistamine, pesemine, pesu kuivamine, taimed ja nende kastmine toodavad lisaniiskust. Tekkiv liigne veeaur on vaja juhtida võimalikult otse välja. Õige ruumiventilatsioon mitte ei tooda ainult värsket õhku, vaid juhib ka niiskuse ja aurustusnud vee välja. Samuti päästab liigniiskuse eest õige tuulutamine, näiteks kui teha hommikul ja õhtul kõik aknad ca 5-10 minutiks lahti.
Õhuniiskuse küllastuspunktiks nimetatakse punkti, mil õhuniiskus gaasilisest olekust üle läheb piiskadeks (aknalaual).
Õhuniiskuse küllastuspunkt sõltub järgmistest faktoritest:
- Välistemperatuur
- Aknaraami ja -klaasi soojusisolatsioon
- Ruumitemperatuur
- Suhteline õhuniiskus
- Õhuvahetus
2. Paigaldasin uued selektiivklaasidega aknad. Kevadel ja sügisel tekib päikesepaistelistel hommikutel klaasi õuepoolsele välispinnale palju kondensaati. Miks?
Parema soojusisolatsiooniga (madalama U-väärtusega) klaaspakett vähendab seest välja suunduvat soojakadu – välimine klaasipind on seega külmem ja kondensatsiooni risk suurem.
Risk, et klaasitemperatuur langeb oluliselt alla õhutemperatuuri, väheneb seda rohkem, mida külmemaks välisõhk muutub. Hea soojusisolatsiooniga paketi välimine klaas on külmem, kui toas olev klaas, mistõttu õuetemperatuuri tõustes võib välisõhust aeglasemalt soojevale klaasile tekkida ajutiselt kondentsvesi.
See nähtus ei ole klaaspaketi kvaliteedi puudujääk, vaid tõendab hoopiski soojusisolatsiooni toimimist.
3. Kuidas toimub lepingu sõlmimine ja tasumine?
Peale mõõtmistööde teostamist arvestatakse tellimuse lõplik hind, mis võib erineda esialgsest hinnapakkumisest. Koduaken OÜ sõlmib kliendiga kahepoolse lepingu, mis näeb ette 50% suuruse ettemaksu tasumist tellitud toodete ja teenuste eest. Teise osa tasumine sõltub kliendi enda valikust vastavalt kirjalikult kokkulepitule. Tavapäraselt tasutakse ülejäänud summa enne tööde algust või kauba kätte saamist.
Tellimuse eest on võimalik tasuda ülekandega, maksekaardiga või sularahas.
4. Millistel juhtudel ei kehti klaaspaketile garantiid?
Järgmised ebakorrapärasused ei anna õigust garantiile:
- Interferentsinähtused
- Topeltklaasiefekt
- Anisotroopiad
- Kondentsvee tekkimine välispindadele (klaaside higiseks tõmbumine)
- Sisseehitatud elemendid (pliiklaasid, häiresüsteemid, rulood jms)
- Termiliste pingete tagajärjel tekkiv purunemine
5. Millistel alustel toimub klaaspaketi kvaliteedi hindamine?
- Hinnatavaid klaase tuleb vaadelda 2 m kauguselt seestpoolt ja risti kontrollitava pinnaga.
- Hindamine peab toimuma hajutatud valguses (nt pilvine taevas) ilma otsese päikesevalguse või kunstliku valguseta.
- Ebakorrapärasusi, mida ei ole 2 m pealt näha, ei käsitleta vigadena.
- Välispeegelduse kontrollimiseks peab vaatluskaugus olema klaasist 5 m.
6. Mida tähendab termiline pinge?
Termiline pinge on mõiste, mis kirjeldab klaasis tekkivaid koormusi, kui klaasi pinna erinevad osad puutuvad kokku erinevate temperatuuridega. Päikesesoojuse mõjul paisub klaas nii raamiga katmata kui raamiga kaetud pinnal. Mida soojustneelavam klaas on, seda ulatuslikum ja kiirem on selle reaktsioon päikesekiirgusele. Klaasi servad aga on raami sees ning seetõttu on need otsese päikesekiirguse eest kaitstud ning soojenevad aeglasemalt ja paisuvad vähem.
Kui temperatuuride erinevus klaasi põhipinna ja servade vahel ületab turvalise piiri, võib klaas puruneda. Seda nähtust nimetatakse termiliseks purunemiseks. Termilise purunemise tunneb reeglina ära selle järgi, et see algab klaasi servade suhtes vertikaalselt ja selle tulemusena tekib looklev käänuline mõra. Termiline purunemine tekib, kui temperatuurimuutus keskala ja ääreala vahel ületab klaasi tüübist sõltuva kriitilise piiri.
- Klaasi asend ilmakaarte suhtes
Klaasi paiknemine ilmakaarte suhtes on oluline, sest lõuna- või lääne poole suunatud klaasid on võrreldes põhja poole suunatud klaasidega rohkem otsese päikesekiirguse käes. - Kaldenurk
Klaasi kaldenurk omab tähtsust, kuna neeldumismäär on suurim, kui päikesekiired langevad klaasile täisnurga all (risti). Nurga all klaasile langev päikesekiirgus peegeldub osaliselt klaasi pinnalt tagasi. Kõige kriitilisem kaldenurk 30°-50° horisontaali suhtes. - Soojusabsorptsioon
Massvärvitud klaas absorbeerib rohkem päikesekiirgust kui tavaline kirgas klaas ja soojeneb seega rohkem. Madala emissiivsusega klaasil on suurem neeldumisvõime kui kirkal klaasil. - Õhu ringlus klaasi läheduses
Õhu liikumine sees-ja väljaspool mõjutab oluliselt klaasi jahtumist. Tuulevaiksetel päevadel saavutab klaas seetõttu kõrgema temperatuuri. - Päikese varjamine
Ribakardinad, nii paketisisesed kui -välised, peegeldavad päikesekiirgust tagasi, mistõttu klaas soojeneb tugevamalt. - Pealekleebitud päikesekaitsekiled, dekoratsioonid jms
Pealekleebitud päikesekaitsekiled või dekoratsioonid võivad põhjustada kõrgenenud klaasitemperatuuri või ebaühtlast klaasi soojenemist, kuna kile absorbeerib rohkem päikesekiirgust kui klaas. - Varjud
Teravalt piiritletud varjud, mis ulatuvad kaugemale kui 100 mm klaasi servast, võivad põhjustada klaasi pinnal temperatuurierinevusi ja seega ka termilisi pingeid. Varjud võivad nt tekkida tänu markiisidele, sügavatele aknaõnarustele, katuseräästastele või naaberehitistele.
Lahendus
Kuigi termiliste pingete tekkimist klaasis aitab vähendada ülaltoodud teguritega arvestamine, ei välista see klaasi purunemise võimalust. Ainukeseks garanteeritud lahenduseks on klaasi karastamine või termiline tugevdamine.