Rõdu kinniehitamine aitab korterile küll mõned ruutmeetrid varjualust pinda juurde saada ja seda ilmastiku eest kaitsta, samas tuleb jälgida, et ei kannataks maja esteetiline välimus.
Tallinna linnavalitsuse ehituskontrolli inspektorid teevad pidevalt ettekirjutusi rääbakate rõdudega maja- või korteriomanikele, ometi on paar aastakümmet tagasi moeasjaks olnud kortermajade rõdude kinniehitamise jäljed siiski tänaseni näha.
Sageli on materjalidena kasutatud primitiivseid kasvuhooneliiste ja paarikümne ruutsentimeetri suuruseid klaasruute. Ent majaelanikud püüavad ikkagi omal jõul, saage, haamrit ja ei-tea-kust leitud puutükke kasutades oma rõdu või lodþat välisilmast isoleerida.
Iseenesest on rõdu kinniehitamisel mitu eesmärki. Klaasisüsteem kaitseb rõdu vihma, tuule ja tolmu eest, säästab soojust, võimaldab teha rõdule mõnusa istumiskoha, selle oma maitse järgi sisustada ja kujunda. Kui rõdud on kinni ehitatud, pikeneb kogu maja eluiga, sest siis ei pääse vihmavesi, jää ega lumi rõdude kaudu majaseinast krohvi lahti murendama.
Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna peaspetsialisti Toivo Sihvre sõnul on rõdudega kõige hullem olukord Lasnamäel. Teeme järjepanu ettekirjutusi, tavaliselt hoonete kaupa nendes tegutsevatele ühistutele, rääkis Sihvre. Asi on käest läinud ja tagantjärele on siin raske korda majja saada.
Siiski saab rõdu kinni ehitada ka seadust järgides. Kuid klaasitagu rõdu kas varjualuse panipaiga saamiseks, korteri soojapidavuse parandamiseks või väljast kostva müra tõrjumiseks reegel on ikka üks hoone välisilme peab jääma korrapäraseks. Pole tähtis, mitme ruuduga rõdu klaasida, tähtis on, et vähemalt ühes majas teeksid kõik seda ühtemoodi, märkis Sihvre, soovitades rõduklaasimise projekt tellida korraga kogu maja peale. Kes soovib klaasida, peab järgima projekti, selle nõuetest kinnipidamisel hoiab silma peal näiteks korteriühistu juhatus.
Rõdust tuba ei saa
Kolm aastat rõdude klaasimisega tegelenud ASi Nokimer müügijuht Toomas Keernik ei pea õigeks rõdude hermeetilist sulgemist. Päris tuba rõdust ikkagi ei saa ja pakettaknaid pole üldjuhul mõtet rõdudele ette paigaldada. Rõdude kinniehitamise mõte on selles, et kaitsta seda ilmastiku eest, kusjuures sinna peab jääma õhu loomulik tsirkuleerimine. Keernik leiab, et kuna rõdu pind on üldjuhul vaid mõni ruutmeeter ja rõdu betoon-või kivipiirded ei ole soojustatud, puudub ka otstarve rõdu pakettakendega sulgeda suurte kulutuste juures on saavutatav tulemus väheefektiivne.
Aur ja niiskus liiguvad toast või köögist rõdu poole. Hermeetilise rõdu puhul on seal kogu aeg klaasid udused, selgitas ta.
Nokimer kasutab rõdude klaasimisel Soomes väljatöötatud tehnoloogiat.
Selline rõdusüsteem koosneb 50-70 sentimeetri laiustest klaasidest ning ülemisest ja alumisest juhtprofiilist, mille vahel klaasid liiguvad. Klaasi kõrguse määrab rõdu kõrgus. Ülemine juhtprofiil kinnitatakse rõdu lakke, alumine rõdu barjääri külge. Esimene klaas kas siis vasakult või paremalt on pööratav 90 kraadi sissepoole. Sisse pööratud klaasi asemele võib nihutada järgmise ja selle omakorda sissepoole pöörata ja nii edasi, kuni kogu rõdu on avatud. Sellisel juhul asetsevad klaasid sarnaselt raamatulehtedele rõdu ühes servas rõduga risti.
Iga rõdu on omanäoline
Et vesi ei tungiks alumise profiili ja rõdu piirde vahele, paigaldatakse sinna veeplekk. Profiilide ja klaaside paigaldamisele ei kulu üldjuhul üle 5-6 tunni. Kasutusel on 6-8 mm paksune lihvitud servadega karastatud klaas, mis katki minnes puruneb graanuliteks. Viimased on ohutud ega tekita vigastusi. Võimalik on valida kirka läbipaistva klaasi ja toonitud klaasi vahel.
Kuna sellisel rõdusüsteemil ei ole vertikaalprofiile, ei muuda see maja fassaadi ja Toomas Keerniku sõnul soosivad arhitektid seda rohkem kui teisi rõdude kinniehitamise mooduseid. Ka ei vaja selline rõdukaitse eraldi projekti, sest hoone fassaad jääb rikkumata, mida ei saa aga öelda aastakümneid kasutuses olnud puidust raamistike kohta. Muidugi ei tähenda see, et rõdusid ei tohi puitkarkasse kasutades kinni ehitada, ent sellisel juhul peab kogu majarahvas sellise mooduse kasuks otsustama.
Keerniku kinnitusel ei ole olemas kahte täiesti ühesugust ja sarnaste mõõtmetega rõdu, mistõttu iga kliendi juures tuleb kõigepealt selgitada töö teostamise võimalused. Toivo Sihvre hinnangul ei maksa arhitektiga kooskõlastamine märkimisväärselt palju ja on kindlasti arukam, kui hiljem oma kätetööd käsu korras lammutama hakata.
Rõdu kinniehitamine on üsna kulukas
Rõdude kinniehitamise ja klaasimise hind sõltub rõdu suurusest, kujust, ehituse kvaliteedist ja töö keerukusest.
Keskmiselt maksab rõdu katmine klaasidega 1700 kr/m² keskmise paneelmaja rõdu puhul 5000-8000 krooni. (Allikas: AS Nokimer)
Peamine möödalaskmine rõdude kinniehitamisel on see, et unustatakse nende tuulutamine. Kuna tahes-tahtmata tekib seal kondensvesi, peaks klaasitud rõdu olema võimalikult lihtsalt avatav. Sügisel ja talvel, eriti vihmaste ilmade ja miinuskraadide juures, on soovitav klaasitud osa vähemalt osaliselt avada. Nii kaitseme kandekonstruktsioone liigniiskuse eest ja saame lahti ebameeldivast härmatisest klaasidel.
Kinniehitatud rõdu näol on tegemist külma ruumiga vaid kogu rõdu välisgabariidi soojustamisega saame teha ärkli, mis lisab köetavat pinda. Arvestades, et enamasti on rõdud 1,5 meetri laiused, pole neid mõtet soojustada ja kütta, lisapinna saamiseks tehtavad kulutused on tunduvalt suuremad kui pinnalisast saadav efekt.
Kinni ehitatud rõdu viimistlemisel tuleb kasutada materjale, mis on mõeldud eelkõige väliskonstruktsioonidele ehitusplaadid, niiskuskindel vineer.
Kui rõdu seinad on viimistletud korralikult, siis piisab värvimisest. Meeles tuleb pidada värv peab laskma konstruktsioonidel hingata, et niiskus saaks välja kuivada ja värv maha kooruma ei hakkaks. Kui on soov rõdu siseseinu krohvida, peab olema ettevaatlik kõik krohvimistehnoloogiad ei sobi, spetsiaalsed krohvid on aga üsna kallid.
Puitu võib kasutada, kuid sellega ei tasu üle pakkuda. Paneelmaja juures mõjub saun-suvila kombel vooderdatud puhkenurk maitsevääratuse või võõrelemendina. Tavaline kipsplaat ei sobi rõdu viimistlemiseks, selleks peab olema niiskuskindel kipsplaat. Sobilikum on kasutada mineraalse koostisega plaate (nt Luja-plaat, Minerit-plaat, jpm), need on vastupidavamad ja soodsama hinnaga.
Allikas: www. tomfinix.ee