Skip to main content
Koduaken

Kui palju säästad uute akendega?

Kui su maja on ehitatud 1995–2005, lasevad aknad tõenäoliselt välja rohkem sooja, kui arvad. Vasta paarile küsimusele ja näed, mis see sulle iga kütteperioodi jooksul maksab.

Arvutus on tehtud eramaja kohta. Korteri puhul võivad tulemused olla ebatäpsed.

Sinu kodu

akent
m² akna kohta

Meie keskmise tellimuse ühe akna suurus on 2,1 m², seega lähtume arvutuses sellest. Kui tead oma akende mõõte, muuda seda.

Uw-väärtus näitab, kui palju soojust kogu aken koos klaasi ja raamiga läbi laseb. Mida väiksem number, seda soojem aken.

Millised uued aknad valiksid?
s/kWh

Kütteperioodi keskmine koos võrgutasu, riiklike tasude ja käibemaksuga. Muuda, kui tead oma arve järgi täpsemat.

Kust meie andmed pärinevad?

Vaikimisi väärtused tulevad Koduakna 2026. aasta keskmisest tellimusest. Keskmises tellimuses oli 6 akent ja iga akna keskmine suurus oli 2,1 m², ehk kokku umbes 12,6 m² akent.

6akent tellimuses2,1 m²keskmine akenakent kokkuvähem soojakadu kui vanal puitaknal

Tabelis on keskmise tellimuse sääst ühe kütteperioodi jooksul, kui 6 akent vahetatakse SL-82 akende vastu (Uw 0,8). Kõige rohkem säästab otsese elektriküttega maja, sest seal tuleb iga kaotatud kilovatt-tund osta täishinnaga.

Vaikimisi energiahindadega, ilma kulunud tihendite lisata. Esiletõstetud veerg on kõige levinum olukord: 1995–2005 paigaldatud plastaknad.

Kuidas arvutuskäik toimib?

Arvutus vastab ühele küsimusele: kui palju sooja kaob kütteperioodi jooksul läbi akende ja mis see maksab. Kütteperiood kestab Eestis tavaliselt oktoobrist aprillini. Suvel maja ei köeta, seega tekib kogu sääst küttekuudel. Selleks on viis sammu. Näites on keskmine tellimus: 6 akent, kokku 12,6 m², vanad plastaknad (Uw 1,9) vahetatakse uute vastu (Uw 0,8).

  1. Akende pindala. Korrutame akende arvu akna suurusega: 6 × 2,1 m² = 12,6 m².
  2. Kui hästi aken sooja hoiab. Uw-väärtus näitab, mitu vatti soojust läheb läbi ühe ruutmeetri akna iga kraadi kohta, mis on toa ja õue vahel. Kui toas on 21 °C ja õues −9 °C, on vahe 30 kraadi. Siis kaob Uw 1,9 akna iga ruutmeetri kaudu 1,9 × 30 = 57 vatti, nagu põleks aknal kogu aeg väike lamp. Uw 0,8 aknal on sama number 24 vatti.
  3. Kui külm ja kui pikk on talv. Selle mõõtmiseks kasutatakse kraadpäevi (seletus allpool). Tallinna tavalisel aastal on neid 4220.
  4. Kilovatt-tunnid kütteperioodil. Korrutame need kokku ja teisendame kilovatt-tundideks:
soojakadu (kWh kütteperioodil) = Uw × pindala (m²) × kraadpäevad × 24 h ÷ 1000

Vanad aknad: 1,9 × 12,6 × 4220 × 24 ÷ 1000 ≈ 2425 kWh. Uued aknad: 0,8 × 12,6 × 4220 × 24 ÷ 1000 ≈ 1021 kWh. Vahe on umbes 1404 kWh sooja kütteperioodil.

  1. Kui palju see raha säästab. Säästetud sooja ei maksa iga küttesüsteem sama palju. Seepärast jagame selle küttesüsteemi kasuteguriga ja korrutame energia hinnaga.
sääst (€) = (vana soojakadu − uus soojakadu) ÷ kasutegur × energia hind

Otsese elektriküttega majas: 1404 kWh ÷ 1 × 0,22 € ≈ 309 € kütteperioodil. Maasoojuspumbaga majas: 1404 ÷ 3,5 × 0,22 € ≈ 88 € kütteperioodil.

Mis on kraadpäev?

Kraadpäev näitab, kui palju ja kui kaua on õues külmem, kui maja vajab. Iga päeva kohta vaadatakse, mitu kraadi oli päeva keskmine temperatuur madalam kui 17 °C. Toas hoitakse küll umbes 21 °C, aga viimased kraadid annavad inimesed, kodumasinad ja päike, seega küttega tuleb soojendada alates 17 kraadist.

Näiteks kui päeva keskmine temperatuur on −3 °C, on see päev 17 − (−3) = 20 kraadpäeva. Kui päeva keskmine on +12 °C, on see 5 kraadpäeva. Kui kõik kütteperioodi päevad kokku liita, saab Tallinnas tavalisel aastal umbes 4220 kraadpäeva. Lõuna-Eestis on see number veidi suurem, saartel veidi väiksem.

Miks küttesüsteem muudab säästu?

Igal küttesüsteemil on erinev kasutegur ehk see, kui palju sooja saad ühe ostetud kilovatt-tunni eest. Otsese elektriküttega annab 1 kWh elektrit 1 kWh sooja. Elektriküttest on see kõige madalama kasuteguriga, seega säästab iga hoitud kilovatt-tund seal kõige rohkem raha. Soojuspumbad võtavad lisasoojust õhust või maast: maasoojuspump annab 1 kWh elektriga umbes 3,5 kWh sooja. Seepärast on sama aknavahetuse rahaline sääst soojuspumbaga majas väiksem. Gaasi- ja pelletikatlal läheb osa sooja korstnasse, aga nende kütus on odavam kui elekter.

KüttesüsteemKasutegurVaikimisi hind

Elektri hind: Eesti börsihind oli 2026. a jaanuaris ja veebruaris u 154 €/MWh, aasta keskmine u 86 €/MWh; kütteperioodi hinnale lisanduvad võrgutasu ja riiklikud tasud. Allikad: Konkurentsiameti energiaturgude ülevaated, Elektrilevi hinnakiri 01.06.2026. Tegelik sääst sõltub maja asukohast, ilmast, sisetemperatuurist ja paigaldusest, seega on tulemus hinnang.

Miks on oluline ka seinte soojustus?

Aken on vaid üks osa maja välisest kestast. Soojus kaob ka läbi seinte, katuse, põranda ja ventilatsiooni. Seinu on majas tavaliselt kordades rohkem kui aknaid, seega võib halvasti soojustatud sein lasta välja rohkem sooja kui kõik aknad kokku.

Näiteks majas, kus on 150 m² seina ja 12,6 m² aknaid: kui seina soojapidavus on 0,5 W/m²K, kaob läbi seina 0,5 × 150 = 75 vatti iga kraadi kohta. Uute Uw 0,8 akende kaudu kaob samal ajal 0,8 × 12,6 ≈ 10 vatti. Sel juhul ei muuda isegi parim aken maja soojaks, kui sein laseb sooja välja.

Kui soovid kõige soojapidavamaid aknaid (Uw 0,7), annavad need täit kasu siis, kui ka seinad ja katus on soojustatud. Väga hea akna ja külma seina korral võib niiskus koguneda seina kõige külmematesse kohtadesse, näiteks nurkadesse ja aknapaledele. Kui sein on soojustamata, on sageli mõistlik valida Uw 0,8 aken ja kasutada vahe seina soojustamiseks. Mõõtja aitab tasakaalu leida.

Sääst küttekuudel0 €
Küsi hinda