Elamispind väljaspool hoonet – rõdu

Kas rõdu tõstab kinnisvara väärtust?

Kinnisvaraturul on rõduga korter alati eelistatum valik võrreldes ilma rõduta korteriga. Rõdu pakub mitmeid kasutusvõimalusi, päikesepoolsetel külgedel saab päevitada või kasvatada rõdulilli. Samuti korraldavad paljud rõdul väikeseid piknikke või isegi grillivad, kuid kindlasti ei tohi unustada tuleohutust.

Rõdu annab korterielanikule võimaluse kujundada isiklik puhkenurk, mis ühendab looduse ja igapäevaelu. Eesti kliima ja paljude nõukogudeaegsete kortermajade ehituskvaliteet on aga toonud kaasa vajaduse rõdude kinniehitamiseks – eesmärgiks nii elamispinna laiendamine kui soojakadude vähendamine.

Kooskõlastamine enne ümberehitust

Oluline on meeles pidada, et kuigi rõdu kuulub korteri juurde, peab kõik tegevused, mis muudavad hoone välisilmet, kooskõlastama korteriühistu ja omavalitsusega. Tihti tehakse viga, kui alustatakse omavoliliselt ümberehitusi, mis rikuvad maja arhitektuurset tervikut.

Suur osa Eesti korterelamutest on ehitatud nõukogude ajal, mil ruumid olid range standardi järgi mõõdetud. Rõdu kinniehitamine oli tol ajal üks väheseid võimalusi korteripinna varjatud laiendamiseks. Tänapäeval kehtivad reeglid ja järelevalve, mille eiramine võib põhjustada tõsiseid tagajärgi.

Rõdude kinniehitamine tervikliku projektina

Kui korteriühistu soovib rõdud kinni ehitada, tuleb tellida ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba omavalitsuselt. Klaasimine või muudatused on lubatud ainult terve hoone ulatuses, suuremates majades võib teha seda ka trepikodade kaupa.

Rõdude kinniehitamine aitab kaitsta neid vihma, tuule, tolmu ja tänavamüra eest. Samuti vähendab see soojakadu ning kaitseb konstruktsioone, pikendades hoone eluiga. Korrektselt ehitatud klaasitud rõdu parandab soojapidavust ja heliisolatsiooni ning loob võimaluse kasutada rõdu mitmekülgsemalt.

Rõdu ei ole päriselt eluruum

Sageli püütakse pakettakende paigaldamisega muuta rõdu elamispinna osaks. Kui aga klaasimisele ei järgne kogu rõdu välisgabariidi soojustamist, jääb tegemist külma ruumiga. Eriti väikeste rõdude puhul ei ole soojustamine majanduslikult otstarbekas, sest tööde maksumus ei tasu end ära.

Lisaks esineb kinniehitatud rõdudel sageli kondensatsiooniprobleeme: aknaklaasid muutuvad uduseks, kuna niiskus ruumis liigub külmemale pinnale. See probleem on tüüpiline, kui puudub piisav ventilatsioon ja õige akende paigutus.

Klaasimine kvaliteetse süsteemiga

Rõdu klaasimine on kulukas investeering – keskmiselt 2500–2800 EEK/m². Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu:

  • tuulutusele
  • sobivate viimistlusmaterjalide kasutamisele
  • süsteemi konstruktsioonile

Hea lahendus on vertikaalprofiilideta klaasisüsteem, mis jätab fassaadi korrapäraseks ja muudab visuaali minimaalselt.

Süsteem koosneb:

  • alumiiniumist ülemisest ja alumisest juhtprofiilist
  • horisontaalrullikutega klaasidest
  • karastatud klaasist (6, 8 või 10 mm), mis purunedes muutub ohututeks graanuliteks

Tänu liigendusele saab klaasid lükata nagu raamatulehed seina äärde ehk kogu rõdu saab avada ning klaase on lihtne hooldada. Sellist lahendust saab kasutada nii sirgete, nurkadega kui ka kumerate rõdude puhul.


 

Küsi professionaalset nõu enne ostu!

Koduakna meeskond aitab valida õige lahenduse just Sinu projekti vajadustele. Pakume täisteenust mõõtmisest kuni paigalduseni.

Tee Hinnapäring siin

 


 

Loe lisaks:

 


Allikas: www.omakodu.ee 15.04.2010 Ainar Viires

Uuendatud: juuli 2025